"DASF" em minim wanem samting steret?
Bihain tasol long independence long 1975, gavman i bin kamapim ol niupela department. Department bilong Agriculture, Stock and Fisheries ol i bin sa sotim olsem "DASF".
Tupela porpman wokabaut kam na narapela i askim poroman blong em:
Ai barata, "DASF" em minim wanem samting steret?
Poroman tu i no save gut tasol em laik giamanim poro blong em wantem save blong em. Em kirap tasol em tok: Okay, "D" em yu save pinis em Didiman tasol laka? Na "A" em yu harim pinis em ol Didiman i save toktok tulong Agriculture. Na "S" em olsem ol Sip a? Yu save wok didiman ino nap kirap sapos i nogat sip bilong karim ol kago igo long ovasis. Yu klia?
Em giamanim poro blong em igo tasol taim em kamap long "F" em yet tu em paul. Em brukim het long tingim wanem hap toktok nau em bai fit wantem "F". Tingting blong em pas nau hariap tasol em tok:
Na "F" mi no klia tumas, tasol mi ting em mas Fekfek blo yu!